Tšernobõli katastroof[a] sai alguse 26. aprillil 1986 Tšernobõli tuumaelektrijaama reaktori nr 4 plahvatusest Ukraina NSV põhjaosas Pripjati linna lähedal, Valgevene NSV piiri lähedal 1986. aastal. Nõukogude Liit.[1]. The Chernobyl disaster[a] began on 26 April 1986 with the explosion of the No. 4 reactor of the Chernobyl Nuclear Power Plant, near the city of Pripyat in the north of the Ukrainian SSR, close to the border with the Byelorussian SSR, in the Soviet Union.[1] Fosforiidisõda (eesti keeles Fosforiidisõda) on nimetus, mis anti 1980. aastate lõpu keskkonnakampaaniale tollases Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis suurte fosforiidikaevanduste avamise vastu Virumaa piirkonnas. 1987. aastal haripunkti saavutanud liikumine oli edukas oma vahetute eesmärkide saavutamisel, aga ka natsionalistliku liikumise julgustamisel ja tugevdamisel, mis viis Eesti iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal.[1][2] Eestis peetakse seda katalüsaatoriks, mis viis Nõukogude valitsuse destabiliseerumiseni ja lagunemiseni Eestis.[3] The Phosphorite War (Estonian: Fosforiidisõda) is the name given to a late-1980s environmental campaign in the then-Estonian Soviet Socialist Republic, against the opening of large phosphorite mines in the Virumaa region. The movement, peaking in 1987, was successful in achieving its immediate goals, but also in encouraging and strengthening the nationalist movement which led to the restoration of Estonian independence in 1991.[1][2] In Estonia it is regarded as a catalyst that led to the destabilization and dissolution of the Soviet government in Estonia.[3] Eestisse tuumajaama rajamisele “EI“ Üks Fermi Energia osanik on Vattenfall ja muidugi otsib ta kohta kus suli Saab teha: Soome elektriturujärelvalve Energiavirasto uurib Vattenfalli tegutsemist elektribörsil, kahtlustades, et Rootsi firma on tarninud börsile elektrit alla võimete, et hinda tõsta. Kui Taanis pandi kari manipulaatoreid vangi lõi Vattenfallis juhtidel pôhja alt ära ja hakkasid ise laulma. Seesama praegune tuumalobist ja tuumaspetsialist hr ❗Kallemets töötas mõnda aega tagasi VKG-s ❗fosforiidi uuringute alal projektijuhina. Tegeles fosforiidi kaevandamise võimalike uuringutega ja käis Rägavere vallavolikogu moosimas, et vajalikke lube saada. Kui ❗Michal sai majandusministriks ja riigikogus hakati arutama seadust, et maavarade majandamine läheks keskkonnamin’i alt majandusmin’i alla, siis maandus Kallemets majandusministeeriumis ja jälle tegeles fosforiidiga. Üllatavalt kombel hakkasid Michali ministriks oleku ajal muutuma ka igasugused maavarade kohta käivad seadused. Näiteks põlevkivi aastase kaevandamise limiit muudeti paindlikuks (et kui ühel aastal limiiti täis ei kaevanda, siis võid järgmisel aastal selle võrra rohkem kaevandada). Sobis eriti hästi VKG-le. Samuti võeti kasutusele❗komplekskaevandamise mõiste, mis tähendab, et kui saad mingi kaevandamise loa, siis võid välja ☢ kaevandada ka selle peal olevad teised ❗ maavarad (see on loomulikult lihtsustatud käsitlus). natuke muudeti ka maavarade kaevandamise arengukava (täpne nimetus võis olla teistsugune) ja selle tulemusena “kippusid“ senised passiivsed põlevkivivarud muutuma aktiivseteks (neid võib kaevandada). Ja ülla-ülla ❗Haljala-Rakvere piirkonna põlevkivi varud oleksidki muutunud aktiivseteks, aga seal oli ka ❗ fosforiiti ja nagu rusikas silmaauku oleks sealse põlevkivi komplekskaevandamisega ka fosforiidi kätte saanud. Olen ettevaatlik kõikide projektide suhtes, kus näen selle härra, aga ka Liive (Utah, jordaania) ja Seli nimesid.
Hide player controls
Hide resume playing