Guest
Avatud karsti ala on see, mis iga kevade Virumaa Rahvavabariigis ( Lääne ja Ida Virumaa põlismaalaste, virulaste, virolainenite ÜRO põlismaalaste konvetsiooni järgi määratetav kaitseala ) põlde üle ujutab, saab olema radioaktiivne, kui vesi kaevandused üle ujutav ja see mööda karstikanaleid kaevudeni jõuab. Juba niigi on joogivesi radioaktiivne 10 korda üle lubatud normi, ning Viru-Vangla keeldus radioloogiliste testide tulemusi avalikustamast, kui juhtkonnale saadeti üle 15 aasta tagasi artikli väljalõige, mis kogu Jõhvi piirkonda joogivett kirjeldab. joogivesi radioaktiivne&ia=web Reporteritund. Looduslik radioaktiivsus Põhja-Eesti joogivees 28. märts 2018 | 11:05 Põhja-Eestis elab umbes 200 tuhat inimest, kelle joogivesi tuleb 60-70 meetri sügavuselt põhjaveest, kus looduslik radioaktiivsus on kaks kuni kuus, kohati seitse kuni kaheksa korda soovituslikust kõrgem. Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased Anna Goi, Madis Kiisk ja Siiri Suursoo räägivad saates praegu katsetusel olevast täisautomaatsest prototüübist, millega saab raadiumiosakesed veest eraldada ja veekvaliteeti parandada. Lisaks uurime Terviseameti suutlikkust kontrollida radioaktiivsuse, samuti taimekaitsemürkide, ravimijääkide ja lagunenud plasti osakeste sisaldust joogivees. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuulake 28. märtsil 2018 kell . Teadlased: Eesti joogivesi võib olla loodusliku radioaktiivsuse allikas Eesti joogivee radioaktiivsusest 14. nov. 2017 Eesti paistab Euroopas silma radioaktiivse joogiveega Sandra Saar 1 1. Kus leidub joogivees raadiumi? Looduslikult kõrgeim radionukliidide sisaldus on põhjavees, mis pärineb Kambrium-Vendi või mõnes piirkonnas ka Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksidest. 2. Millistes Eesti piirkondades esineb probleeme radionukliididega joogivees? Kambrium-Vendi põhjavett kasutavad Eestis järgmised asumid: Anija, Aseri, Haljala, Harku, Jõelähtme, Jõhvi, Keila, Kehra, Kiili, Kohila, Kohtla, Kohtla- Nõmme, Kuusalu, Loksa, Lüganuse, Martna, Mäetaguse, Nissi, Noarootsi, Raasiku, Rae, Ridala, Risti, Saku ning Saue vallad ja Haapsalu, Jõhvi, Keila, Kohtla-Järve, Kunda, Loksa, Maardu, Narva-Jõesuu, Paldiski, Püssi, Rakvere, Kiviõli, Saue, Sillamäe linnad, osaliselt ka Tallinn. . Ühisveevärgi tarbijad võiks küsida infot oma joogivee kvaliteedi kohta kohaliku veevärgi haldajalt. 3. Kuidas teostatakse joogivee seiret raadiumi suhtes? Enamus Euroopa Liidu liikmesriike (sh Eesti) tagab kiirgusseire vastavalt EURATOMi asutamislepingu artiklile 35. Paljudel liikmesriikidel on lisaks eraldi programmid joogivee kvaliteedi seireks, mis sisaldavad ka radioloogilisi komponente. EL poolt läbi viidud uuringute kokkuvõttes on 9 liikmesriiki välja toonud joogivees sisalduva raadiumi kui võimaliku probleemi joogivee kvaliteedi tagamisel. Sotsiaalministri 31. juuli 2001 määruse nr 82 §8 lõige 4 kehtestab joogivee radioloogiliste näitajate osas pidevseire perioodilisuseks Eestis 10 aastat. 4. Milline on lubatud piirmäär joogivees sisalduva raadiumi kohta? Erinevad riigid on lubatud doosi piirmääradest tuletanud lubatud maksimaalsed radionukliidide kontsentratsioonid joogivees, mida üldjuhul esitatakse soovitustena, kuid mitte regulatiivsete õigusaktidena. EL joogivee direktiiv annab viitedoosi 0,1 mSv aastas. Toome ära joogivee tarbimisest põhjustatud efektiivdoosi (mSv/a) erinevates riikides ning peamised radionukliidid: ( jätkub ) . . . Kunda joogivesi meenutab Mendelejevi tabelit , Eluruumidesse tungib radioaktiivne gaas, Radooni sisaldus ületab piirnormi, Radooni allikaid on kaks, Metaan puurkaevudes, Raadium vetes, Teised metallid ja mikroelemendid, Inimesi tuleb varustada puhta terv Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi, erinevalt fosforiidist, kuid kui härra Jumal kustutab mõne artikli, siis säilivad nad enamasti weebiarhiivis: Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
