Guest
Nüüd läheb tuumajaama ehitamiseks välismaa börsipättidest ( Vattenfall ja FERMI, üks oli Taanis börsimanupuleerimise eest kohtu all, FERMI juht on Sandor “Utah&Jordaania“ Liive, kusjuures tutvuste kindlustamiseks on “süvariik“, ehk KAPO endine juht Arnold Sinisalu kaasatud FERMI tegemistesse: ) erafirmadele rahva raha eest kasumi teenimiseks, ning seda selleks, et kõrgete energiahindade juures, mis Eestis on EKREliku ( kõige sionistlikum erakond Eestis ) Kalergi Plaani :// teostamiseks sisse viidud, saaks fosforiiti “väärindada“ välismaa isandatele Noahiidide vikerlipu all ikkagi kasumliku hinnaga, sest tööstused, kes lähedal asuvad, nemad saaks elektrit otse tootja lepinguga nagu Soomes. Jaam on plaanis ainult FOSFORIIDIVARUDE LÄHEDAL! Ja sellise okupatsiooni ja maavaraderöövi avaliku plaani tingimustes julgeb Harri Tiido Venemaa suunal vigiseda! Kristen Michal on valmis kandideerima peaministriks Anonüümne 11:45:05 Ja jälle juut . Anonüümne 11:46:16 Pakun välja järgmise planeeritud stsenaariumi: 1. Michal saab peaministriks. 2. Rakendatakse eriti ebapopulaarseid otsuseid, mis ärritavad rahvast. 3. Ärritunud rahvahulk suunatakse tänavatele ja provotseeritakse konflikti politseiga. 4. Luuakse narratiiv, justkui oleks tegemist konfliktiga, mida peavad lahendama välisjõud. Edasi, vaadates sündmusi Ukrainas, saab selgeks, mida see stsenaarium võib kaasa tuua. NATO kaitse on praegu just nii tugev, nagu Trump tõenäoliselt lubab – ehk suhteliselt olematu. Võidakse õlgu kehitada ja öelda, et tegemist on siseprobleemiga. Suurema vägivaldse konflikti puhkedes hõõrutakse käsi ühe osapoole relvastamise plaaniga, kuna relvamüük on üks peamisi eesmärke, lisaks sellele, kes hakkab hiljem pommitatud alasid valitsema. Sisuliselt rakendatakse väga vana “jaga ja valluta“ strateegiat, mis meenutab moodsat Molotov-Ribbentropi pakti USA ja Vene Föderatsiooni vahel. Luuakse sisekonflikt, millest esialgu saab kasu valitsev eliit, ja lõpuks, pärast konflikti, hakatakse kontrollima kogu territooriumi – üks osapool vallutuste kaudu ja teine infrastruktuuri omamise kaudu. Lõpptulemusena kujuneb olukord, mis sarnaneb Ukrainas toimuvaga: Venemaa saab uued maa-alad, USA firmad nagu BlackRock saavad uued 🔴 varad, ja kohalikud on need, kes kõige rohkem kaotavad ja kannatavad. Siiski, lohutav on mõelda, et ükski tuleviku stsenaarium pole kivisse raiutud. Planeerijad on praegu joobunud eneseimetlusest ja ei märka, kuidas nende plaan tegelikkuses juba ebaõnnestub. Teadvustamine on siin oluline, et vähendada plaanide õnnestumise tõenäosust. . Anonüümne 11:49:55 @ Anonüümne Silver Meikar annetas 2009.–2010. aastal Eesti Reformierakonnale raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea. 2009. aasta novembris (20 000 krooni) ja detsembris (20 000 krooni) ning 2010. aasta veebruaris (20 000 krooni), märtsis (20 000 krooni), aprillis (25 000 krooni) ja juunis (10 000 krooni).[1] Meikar kirjeldas annetamisskeemi ajalehes Postimees 2012. aastal ilmunud arvamusloos nii: “Selle raha andis mulle ümbrikus Kalev Lillo, kes tollal töötas Reformierakonna kontoris juhtival kohal. Enne annetamist helistas mulle peasekretär Kristen Michal ja küsis, kas olen nõus erakonda toetama. “Muidugi oleksin nõus,“ vastasin ja lisasin: “kuid ega väga palju antud hetkel võimalik ei ole.“ Sain teada, et ega see tegelikult mulle mingeid kulusid kaasa ei toogi. Mulle antakse sulas kontole kandmiseks nii suur summa, mis kahtlasena ei näiks. “Mis seal ikka, teeme ära,“ vastasin rehepapi kombel.“
